Esimene kontakt, ehk kuidas me kõik koos proovime aru saada, mida kujutab endast tarkvaraarenduse maailm. Alustame algusest. Kumb oli enne, kas kood? Või töövahend koodi loomiseks? Mis oli varem, ei olegi esialgu niivõrd tähtis, kui see, mis on täna. Täna on kõige aluseks üks korralik IDE. Mis aga peitub nende kolme tähe taga? Integrated Development… Continue reading Sissejuhatus programmeerimisse
Kursus
Taane!
Et ennistada probleeme, tuleb kokku leppida reeglites. Püütoni keeles kirjutades on üks kõige tätsam reegel: järgi taanet. Taane määrab ära selle, kuidas kompilaator meie kirjutatud koodist aru saab. Ah, et mis asi on kompilaator? Kompilaator ja kompileerima mõisted esinevad meil kindlasti veel tulevikus palju kordi, proovime siis neid lihtsamalt seletada. Võtame näiteks sellise toreda ameti… Continue reading Taane!
Andmetüübid ja muutujad
Me teame juba, kuidas paigaldada IDE ning kuidas taandada korrektselt programmikoodi koodi. Nüüd hakkame päriselt pihta. Selleks et programmile reegleid ette ütlema hakata on vaja need kirja panna. Sellist kirjapanekut nimetatakse programmeerimise maailmas defineerimiseks. Mida siis saab defineerida? Muutujaid! Muutujad ei tähenda muidugi seda, et nad oleks koguaeg muutumises, aga iseenesest nad võivad olla vägagi… Continue reading Andmetüübid ja muutujad
Tingimuslause
Mis siis kui …? Tuttav küsimus, eks? Mis siis, kui homme sajab vihma? Panen kummikud ja vihmavarju valmis. Kui homme on matemaatika tund? Veendun, et matemaatika tunniks on koduülesanded tehud ja töövahendid kotti pakitud. Selliseid kontrollküsimusi seame endale enne igat tähtsamat toimingut, et kõik vajalik läbi mõelda ning planeerida ning lõpuks teostada. Programmiga on sama… Continue reading Tingimuslause
Tsükkel
Me oleme eelnevate näidete põhjal koostanud päris mitu programmi. Targemad juba oskavad vastavalt tingimusele valida ka tegevusi, aga nendel on seni siiani üks nõrkus. Nende elutsükkel on lühike. Elutsükkel sisaldab sõna tsükkel, ehk elus võiks teha ju väga palju asju ja kindlasti rohkem kui ühe korra. Praegused programmid käivituvad, teevad oma tegevused ning lõppevad ära.… Continue reading Tsükkel
Graafika
Enne kui tekkis kirjakeel, oli väga levinud nö piltkiri, öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Päris nii ei olnud, sest piltidega tegevuse või kirjelduse edasiandmine sõltus väga palju sellest kes joonistas. Mõeldi välja kirjakeel, lihtsustatud pildid, mida igaüks suutis üheselt mõistetavalt nii kirja panna kui ka lugeda. Aga graafika jäi, nii hakati… Continue reading Graafika